HU? - Kosmos

Taksoaknad on udust märjad.
Ma kulgen tagaistmel öises linnas.
Ta aina räägib ja räägib, ma ei vasta.
Ma mõtlen ikka veel, kuhu võiks minna.
Ma keeran higise akna alla
ja tunnen tuult, mis tungib ninna.
See on nii kirgas ja öiselt puhas,
märja asfaldi lõhna pinnas.
Dermatiin kleepub mu käte külge
ja see taksojuht ajab veel ikka külge.
Ma olen sõitnud vist juba tund,
kui näen tuttavat tuld, tuttavat tuld.

ref:
No palun laske mind Kosmose juures maha.
Palun laske mind Kosmose juures maha.
No palun laske mind Kosmose juures maha,
sest mul ei ole rohkem raha.

Koduaknad on vihmast märjad.
Ma istun köögis ses suures linnas.
Öö on soe ja valgeneb juba,
kuid ma ei viitsi kustutada tuld.
Ma lükkan akna kriginal valla
ja tunnen õhku, mis tungib tuppa.
See on nii rahustav, soe ja leebe,
et jube räigelt ajab mind närvi.
Aknalaud kleepub mu käte külge,
saadan aknast välja vihaga sülge.
Ma olen istund siin juba tund
ja ta ikka ei tulnud, ikka ei tulnud

ref:

Taksoaknad on udust märjad.
Ma kulgen tagaistmel öises linnas.
Ta aina räägib ja räägib, ma ei vasta.
Ma mõtlen ikka veel, kuhu võiks minna.
Ma keeran higise akna alla
ja tunnen tuult, mis tungib ninna.
See on nii kirgas ja öiselt puhas.
Märja asfaldi lõhna pinnas.
Dermatiin kleepub mu käte külge
ja see taksojuht ajab veel ikka külge.
Ma olen sõitnud vist juba tund,
kui näen tuttavat tuld, tuttavat tuld.